Kogu joogivesi töödeldakse allikaveest, mis on üldiselt mageveejärv, jõgi, kaev või mõnikord isegi oja, ning allikavesi võib olla tundlik juhuslike või tahtlike saasteainete ning ilmastiku või hooajaliste muutuste suhtes. Allikavee kvaliteedi jälgimine võimaldab teil ette näha muutusi töötlemisprotsessis.
Esimene samm: allikavee eeltöötlus, mida nimetatakse ka koagulatsiooniks ja flokulatsiooniks, integreeritakse osakesed kemikaalidega suuremate osakeste moodustamiseks, seejärel vajuvad suuremad osakesed põhja.
Teine samm on filtreerimine, mille käigus pärast eeltöötluses settimist läbib puhas vesi filtreid (tavaliselt koosneb filter liivast, kruusast ja söest) ja nende pooride suurus on erinev. Filtrite kaitsmiseks peame jälgima hägusust, hõljuvainet, leeliselisust ja muid vee kvaliteedi parameetreid.
Kolmas samm on desinfitseerimine. See samm on väga oluline. Pärast vee filtreerimist tuleks filtreeritud vette lisada desinfitseerimisvahendit, näiteks kloori või kloramiini, et hävitada ülejäänud parasiidid, bakterid ja viirused ning tagada vee ohutus koju jõudmisel.
Neljas samm on jaotus, mille käigus tuleb mõõta pH-d, hägusust, karedust, jääkkloori ja juhtivust (TDS), et õigeaegselt tuvastada võimalikke riske või ohtu rahvatervisele. Jääkkloori väärtus peaks joogiveejaamast torustiku kaudu väljudes olema üle 0,3 mg/l ja torustiku lõpus üle 0,05 mg/l. Hägusus peab olema alla 1 NTU, pH väärtus peab olema vahemikus 6,5–8,5. Toru on söövitav, kui pH väärtus on alla 6,5pH, ja kergesti katlakivi tekitav, kui pH on üle 8,5pH.
Praegu aga tehakse paljudes riikides veekvaliteedi seire peamiselt käsitsi kontrolli, millel on palju puudusi seoses kohesuse, terviklikkuse, järjepidevuse ja inimlike vigadega jne. BOQU veebipõhine veekvaliteedi seiresüsteem suudab jälgida veekvaliteeti 24 tundi ööpäevas ja reaalajas. See annab otsustajatele ka kiiret ja õiget teavet reaalajas toimuvate veekvaliteedi muutuste kohta. Seeläbi pakutakse inimestele tervislikku ja ohutut veekvaliteeti.
